ÕPPEKAVA

VÕIMLEMISKOOLI EESMÄRGID JA ÜLESANDED

Võimlemiskooli põhiülesanne näeb ette kehaliselt ja vaimselt arenenud sportlaste ettevalmistamist. Peatingimuseks on aastaid kestev sihikindel õppe-treeningtöö noorte võimlejate kasvatamisel. Eriharidusasutusena püstitab „Rütmika“ Võimlemiskool endale järgmised tegevusülesanded ja eesmärgid soodustamaks laste ja noorte edukust nende põhitegevuses:

  1. lastele ja noortele täiendavate sportimisvõimaluste loomine ja liikumisvaeguse mõju vähendamine, eneseteostuse võimaluste loomine ;
  2. laste ja noorte vaba aja sisustamine, mis on rajatud sportliku „ausa mängu“ reeglitele kasvatamaks noortes positiivset eluhoiakut;
  3. laste ja noorte mitmekülgne kehaline arendamine ja tervise tugevdamine, tervislike eluviiside ja harjumuste ning positiivsete iseloomuomaduste kujundamine;
  4. laste ja noorte eeldustele vastavate treeningute organiseerimine maksimaalsete tulemusteni jõudmiseks noorte ja juunioride klassis, õpilaste süstemaatilise treeningu ja võistlemise protsessi organiseerimine sportlikuks eneseteostuseks ;
  5. laste ja noorte ettevalmistamine tipptulemuste saavutamiseks eliitvõistkonna liikmena rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, talendikate noorte leidmine;
  6. lastele ja noortele teoreetiliste ja praktiliste oskuste andmine treeningu tõhustamiseks, iseseisvaks treenimiseks ning spordiinstruktorite ja –aktiivi ettevalmistamiseks.
  7. Andekate noorte suunamine üksikvõimlejaks.

Eesmärkide saavutamiseks võimlemiskool:

  1. organiseerib aastaringselt õppe-, kasvatus- ja treeningtööd;
  2. korraldab spordialast tegevust, organiseerib võistlusi ja üritusi, osavõtte linna ja vabariiklikest võistlustest, määrab erinevad kooli esindajad võistlusteks nii kodu- kui välismaal, töötab välja nii võimlemiskooli kui ka piirkondlike võistluste juhendeid, hangib huvilistele treeninguks metoodilisi materjale, palkab võimaluse korral treenereid-juhendajaid, autasustab sportlasi ja teisi oma kooli liikmeid ning toetajaid;
  3. korraldab treeningkogunemisi;
  4. teeb koostööd sporditegevuse korraldamisel riiklike ja omavalitsusorganitega, teiste koolide, klubide, seltside ja liitudega ning haridus-, tervishoiu-, ja majandusorganisatsioonidega;
  5. vajadusel annab välja õppetööks vajalikke õppematerjale ja metoodilisi vahendid.

STRUKTUUR JA KOMPLEKTEERIMINE

Võimlemiskooli õppe- ja kasvatustöö toimub kuues järjestikuses ja erineva õppetsükliga astmes:

  • – algettevalmistusrühmad: 1.-2. õppeaasta; 3-6 a. vanused
  • – miniklassi rühmad: 2- 3. õppeaasta; 6-9 aastase
  • – lasteklassi rühmad : 3.-4. õppeaasta 10-12 aastasd
  • – noorteklassi rühmad: 4-5 õppeaasta 12-14 aastased
  • – juuniorite klassi rühmad. 5-6 õppeaasta 14-16 aastased
  • – spordimeisterlikkuse rühmad: 6-8 õppeaasta; 16-19 aastased
  1. võimlemiskooli osakondade, õpperühmade ja õpilaste arvu kinnitab direktori ettepanekul omanik koostöös õppenõukoguga vastavalt õppekavale.
  2. Võimlemiskooli õppe-treeningrühmad komplekteeritakse lastest ja noortest, kelle vanus vastab õppekava nõuetele.

ÕPPE-TREENINGTÖÖ JA VÕISTLUSTEGEVUSE KORRALDUS

Õpilaste vanusest, sportliku ettevalmistuse tasemest ja võimlejate perspektiivse ettevalmistusprotsessi seaduspärasustest johtuvalt on võimlejate paljuaastane õppe-treeningprotsess kuue astmeline.

Igas õpperühma liigis on ülesanded ülesseatud arvestades õpilaste vanust, nende võimeid ja võistlusvõimlejate ettevalmistuse nõudeid.

Algettevalmistus ehk alustreeningu aste kestvusega kuni 2 – 4 õppe-treeningaastat . (3-6 a. vanused) Algettevalmistuse rühmad moodustatakse 3 – 6 aastastest tervetest (spordiarsti poolt läbivaadatud) spordihuvilistest noortest, kellel puuduvad vanemate- või lasteaiapoolsed vastuväited treeningute alustamiseks. Õpperühmade suurus, treeningute arv nädalas ja nende kestvus akadeemilistes tundides õppe-treeningprotsessi astmete erinevatel treeningaastatel on toodud tabelis 1.

Õppetreening aste miniklass kestab kuni 2 õppe-treeningaastat. Selle algul komplekteeritakse õppe-treeningrühmad 7 – 9 aastastest alustreeningu etapi läbinud noortest ja täiendavalt ka mujal (teistel spordialadel jne.) vajaliku ettevalmistuse saanud noortest.

Õppetreening aste lasteklass kestab kuni 2 õppe-treeningaastat. Selle algul komplekteeritakse õppe-treeningrühmad 10 – 12 aastastest alustreeningu ja miniklassi etapi läbinud noortest ja täiendavalt ka mujal (teistel spordialadel jne.) vajaliku ettevalmistuse saanud noortest.

Õppetreening aste noorteklass kestab kuni 2 õppe-treeningaastat. Selle algul komplekteeritakse õppe-treeningrühmad 12 – 14 aastastest alustreeningu, miniklassi ja lasteklassi etapi läbinud noortest ja täiendavalt ka mujal (teistel spordialadel jne.) vajaliku ettevalmistuse saanud noortest.

Õppetreening aste juuniori klass kestab kuni 2 õppe-treeningaastat. Selle algul komplekteeritakse õppe-treeningrühmad 14 – 16 aastastest alustreeningu, miniklassi, lasteklassi ja noorteklassi etapi läbinud noortest ja täiendavalt ka mujal (teistel spordialadel jne.) vajaliku ettevalmistuse saanud noortest.

Meisterlikkuse ehk tipptreeningu aste on üldjuhul kestvusega kuni 4 õppe-treeningaastat. Meisterlikkuse rühmad moodustatakse kõik õppetreeningu astmed läbinud ja teistest vastava ettevalmistusega noortest.

Nii nagu teistel spordialadel, arenevad ka võimlemises mõned õpilased kiiremini, teised aeglasemalt. Seetõttu ei saa treeningastmeid võtta väga jäigalt. On võimalik andekate edutamine järgmisse õppe-treeningaastasse või astmesse vastavalt õpilase isiklikule arengule. Samuti on võimalik õppeprogrammi mittetäitmise korral jätta õpilane õppe-treeningaastat kordama üheks aastaks.

2.1. Õppe-treeningtöö põhivormid:

  1. teoreetilised ja praktilised tunnid tunniplaani järgi ning osavõtt võistlustest;
  2. koreograafia tunnid 2.1.3. osavõtt õppe-treeninglaagritest;
  3. õppefilmide, kinogrammide, videosalvestiste vaatamine ja analüüs;
  4. instruktori ja kohtuniku praktika;
  5. taastumis-profülaktiliste ürituste läbiviimine.

Täiendavateks õppe-treeningtöö vormideks on õpilaste iseseisvad treeningud, hommikuvõimlemine, osavõtt eliitvõistkonna treeningkogunemistest. Võimlemiskool korraldab koolisiseseid ja lahtisi võistlusi ning võimaluse korral ka lühemaid, tähtsamate võistluste eelseid ettevalmistus- ja suvelaagreid.

Tabel 1

Võimlemisklubi „Rütmika“ Võimlemiskooli õppe-treeningrühmade vanuseline ja arvuline koosseis, nädala treeningute arv ja kestvus õppe-treeningprotsessi erinevatel astmetel ja õppe-treeningaastatel.

Õpilaste ettevalmistuse aste Õpilaste vanus Õpilaste min. arv Treeningute arv nädalas Ühe treeningu kestvus 30-45 ´ Nädala treeningu maht Aasta treening maht
Algettevalmistuse aste
1. õppe-treening aasta 3 – 4 12 2 2 4 208
2. õppe-treening aasta 4 – 6 12 2 2 4 208
Õppe-treening aste miniklass
1. õppe-treening aasta 7 – 8 12 4 2 8 416
2. õppe-treening aasta 9 – 10 12 4 2 8 416
Õppe-treening aste lasteklass
1. õppe-treening aasta 10 – 11 12 5 2,5 12,5 650
2. õppe-treening aasta 11 – 12 10 5 2,5 12,5 650
Õppe-treening aste noorteklass
1. õppe-treening aasta 12 – 13 10 5 2,5 12,5 650
2. õppe-treening aasta 13 – 14 10 6 2,5 15 780
Õppe-treening aste juuniori klass
1. õppe-treening aasta 14 – 15 9 6 3 18 936
2. õppe-treening aasta 15 – 16 9 6 3 18 936
Õppe-treening aste meistri klass
1. õppe-treening aasta 16 – 17 8 7 3 21 1092
2. õppe-treening aasta 17 ja van. 8 7 3 21 1092

3.1. Õppe-treeningtsüklid Vastavalt kalenderplaanile jaguneb aastane õppe-treeningtsükkel 3 perioodi:

  • 3.1.1. Ettevalmistusperiood – kuni 3 kuud Põhieesmärgiks on õpilaste tervise tugevdamine üldkehaliste ja spetsiaalsete erialaste harjutustega suuremate füüsiliste koormuste kandmiseks võistlus- ehk põhiperioodil. Teoreetiline ettevalmistus, testimised, tahtelis-moraalsete omaduste arendamine, erinevate võimlemisharjutuste tehnika ja taktika õpetamine vastavalt kehtivatele võistlusmäärustele antud vanuseklassis ( nii ilu- kui rühmvõimlemise vaba- ja vahendiga kavades) .
  • 3.1.2. Võistlus- ehk põhiperiood – kuni 8 kuud Põhiülesandeks on erialase kehalise ettevalmistuse taseme tõstmine, vastava vanuseastme võimlemiselementide tehnika ja taktika õpetamine, vastava vanuseastme võistlustel osalemine klubi, linna ja vabariiklikul tasandil ning võistluste analüüs. Optimaalse vormi tagamine tähtsamateks võistlusteks.
  • 3.1.3. Üleminekuperiood – 1 – 2 kuud Eesmärgiks on saavutatud üldkehalise ja erialse kehalise ettevalmistuse, samuti mitmete võimlemiselementide tehnilise ettevalmistuse säilitamine. Võistlusperioodi psühholoogilise koormuse vähendamine, uute individuaalsete ja võistkondlike eesmärkide planeerimine.

ALGETTEVALMISTUSE ASTE.

Tervise tugevdamine, üldkehaline ettevalmistus:

  • – rivi- ja korraharjutused, rivikäsklused, pöörded, kujundliikumised, ümberrivistumised
  • – seisakud, isted, toengud, käte ja jalgade asendid
  • – harjutused vahenditeta ja vahenditega ( pallid, rõngad, hüpits)
  • – harjutused pingil, varbseinal
  • – teised spordialad nagu kergejõustik, liikumismängud

Erialane kehaline ettevalmistus:

  • – Painduvuse, kiiruse, osavuse, tasakaalu arendamine. Erinevad venitusharjutused.
  • – Muusikalise liikumise arendamine: tempo, takt, muusika iseloom, dünaamilisus, harjutuse ja muusika vaheline seos
  • – Koreograafiline ettevalmistus andekamatele ja tublimatele
  • – Erinevate tantsuliste liikumiste elemendid
  • – Kõnni- ja jooksu elemendid, lained, vibutused, tasakaal ühel jalal, lihtsamad pöörded ja hüpped
  • – Lihtsamad akrobaatilised elemendid
  • – Harjutused vahenditega: hüpits, pall ja rõngas
  • – Osalemine esinemis- või võistluskavas.
  • – Õppefilmide vaatamine

ÕPPETREENINGASTMED

1. Miniklass – tervise tugevdamine, õige rühi kujundamine, igakülgne kehaline arendamine põhisuunitlusega osavuse, painduvuse, tasakaalu, kiiruse ja kiirusliku jõu arendamiseks.

Erialane ettevalmistus:

  • – koreograafiline ettevalmistus
  • – erinevad kehaharjutused nagu lained (rindkere-, kere-, kehalaine),hood ja lõdvestused, painutused, kõikvõimalikud venitusharjutused.
  • – Muud – kallutused, kerepöörded, kereringid, toengud, kumerused (kägarad) jne
  • – Tasakaal kahel päkal või ühel jalal (tallal või päkal).
  • – Põlvelseis ilma käte toeta, teine jalg õhus.
  • – 360´(või rohkem) pööre ühel jalal.
  • – 360´ pööre kahel jalal koos keretööga.
  • – Eelnevate harjutuste sari
  • – Põlvetõatehüpe, sääretõstehüpe
  • – Põlvetõstevahetushüpe (varsahüpe), sääretõstevahetushüpe
  • – Kägarhüpe (ühe või kahe jala tõukelt)
  • -.Jalatõstehüpe ette, taha, kõrvale
  • – Kasakahüpe
  • – Harkhüpe (X- hüpe), käärhüpe
  • – Ülesirutushüpe
  • – .Laihüpe, laihüpe kõrvale
  • – Väljavõttehüpe
  • – .Puutehüpe
  • – Laihüpe kõverdatud jalgadega (kassihüpe)
  • – .Löökhüpe ette, kõrvale, taha
  • – Jalatõstevahetushüpe ette, taha
  • – Käteharjutused – pendeldused, hood, ringitamised, tõsted, lükked, tõmbed, väänakud, lained, kaheksad, sirutused, lõdvestused, rütmilöögid
  • – Jalgadeharjutused – hood, vetrumised, tõsted, hoided, kõverdamised, sirutused, kükid, väljaasted, spagaat
  • – Sammude sarjad ja hüplemised
  • – erinevad kõnni ja jooksuvormid. Juurdevõtusamm (ette, taha, kõrvale), ristsamm, vetrumissammud, vahetussammud, valsisamm, sulghüpe, harkihüpe, käärihüpe, põlvetõste- ja jalatõstehüplemised, polka, galopp, jenka, mazurka jne. Erinevad rahvatantsusammud ja nende töötlused.
  • – Akrobaatilised harjutused –tirelid, tirelringid, sild, sildringid, turiseis, rinnalseis jne.
  • – Harjutused vahenditega: hüpits, pall, rõngas ( hood, hooringid, tiirutamised, ringitamised, lihtsamad vahetused ja visked, kaheksad).
  • – Osalemine vähemalt ühes võistlus või esinemiskavas.
  • – Võistluste DVD vaatamine ja analüüs

2. Lasteklass Üldkehalises ettevalmistuses on ikka põhieesmärkigakülgne kehaline arendamine.

Erialases ettevalmistuses

Ülevenitused jalgadele, venitused seljale ja rindkerele. Kehatöö elemendid peavad vastama võimlejate eale ja oskuste tasemele. Võimleja peab oskama sooritada vastavalt eale

  • -painutus
  • -kehahoog
  • -lõdvestus
  • -kallutus või kallutusväljaaste
  • -täielik kehalaine -kehapööre ( rotatsioon)

Lisaks veel kehatöö erinevaid liikumisi, mis arendavad võimlejate koordinatsiooni, lihaskontrolli ja kiirust. Näiteks: tirelid, toengud, turiseis Tasakaalud peavad vastama võimlejate eale ja oskuste tasemele. Sooritades kahte järjestikust tasakaalu, võib vahetada tugijalga. Näiteks:

  • – erinevad tasakaalud ühel jalal
  • – pöörded ühel jalal
  • – Hüpped peavad vastama võimlejate eale ning oskuste tasemele. Kasutada kõiki miniklassis õpitud hüppeid.
  • – käte erinevad liikumised. Näiteks rotatsioonid -lained-sirutused-tõstmised, surumised, kaheksad-ringid-plaksud-löögid-vibutused-viimised-hood varieerides jõukasutust.
  • – kõndimise ja jooksusammude variatsioonid
  • – erinevate tantsusammude (nt. valss, polka jm.) variatsioonid
  • – rahvatantsus kasutatavate hüpiste ja hüplemiste variatsioonid
  • – koreograafiline ettevalmistus – tirel,tirelring – rinnalseis,rull ette või taha üle rinnalseisu – sild ,sildring
  • – painduvuse arendamine, võimlejate (või nende jalgade)painduvus ette, kõrvale ja taha. Näiteks: Ette – spagaat põrandal – tasakaal, kõrge jalg ees käe abiga või ilma, amplituud 180kraadi
  • – sammhüpe amplituudiga 180kraadi Kõrvale- harkspagaat põrandal
  • – tasakaal, kõrge jalg kõrval käe abiga või ilma, amplituud 180kraadi
  • – harkspagaathüpe amplituudiga 180kraadi Taha – keha painutus taha, minimaalne .amplituud 80kraadi. Taha painutusel peavad õlad jääma samale liinile ning painutus peab olema võrdselt näidatud mõlema poolega.
  • – osalemine vähemalt ühes võistluskavas
  • – osalemine vähemalt ühes esinemiskavas
  • – Võistluste analüüs DVD põhjal
  • – Tähtsamad vitamiinid
  • – Kuidas vältida külmetust

3. Noorteklass Üldkehalises ettevalmistuses tervise tugevdamine, üldkehaliste võimete täiustamine põhisuunitlusega osavuse, koordinatsiooni, tasakaalu, kiiruse, painduvuse, kiirusliku jõu ja vastupidavuse arendamisele.

Erialane kehaline ettevalmistus on põhisuunitlusega põhikoormust kandvate lihasrühmade arendamine. Jätkata ülevenitusi jalgadele, rindkere venitusi. – Koreograafiline ettevalmistus – Erinevad kehatöö elemendid. Kehatöö elemendid peavad vastama võimlejate eale ja oskuste tasemele. Näiteks

  • -painutus
  • -kehahoog
  • -lõdvestus
  • -kallutus või kallutusväljaaste
  • -täielik kehalaine
  • -keha rotatsioon
  • -kontraktsioon

Lisaks keha liikumisi, mis arendavad võimlejate koordinatsiooni, lihaskontrolli ja kiirust. Näiteks: tirelid, toengud, turiseis. – Erinevad tasakaalud, mis vastavad võimlejate eale, korrata kõik eelnevatel aastatel õpitud tasakaalud. – Erinevad hüpped

A – raskus

  • – põlvetõstehüpe (puutepõlvetõstehüpe)
  • – põlvetõstevahetushüpe
  • – kägarhüpe ühe jala tõukelt
  • – jalatõstehüpe (ette, taha, kõrvale) vaba jalg 90´
  •  – “kasakahüpe”
  • – harkhüpe
  • – ülesirutushüpe
  • – laihüpe (ette, kõrvale)
  • – laihüpe kõverdatud jalgadega (kassihüpe)
  • – puutehüpe, väljavõttehüpe
  • – kabrioolid (ette, taha, kõrvale)
  • – jalatõstevahetushüpe (ette, taha)
  • – nurkhüpe ühe jala tõukelt

B – raskus

  • – kõik A hüpped sooritatuna 180´ pöördega (v.a. põlvetõste ja põlvetõstevahetushüpe
  • – neil peab pöörama 360` või lisama kehatöö))
  • – kõik A hüpped õhulennul kehatööga (painutus, kontraktsioon, kehapööre)
  • – ratashüpe, puuteratas, täisratas, lairatas, pöördsammhüpe
  • – laihüpe kõrvale pöördega (spagaat),tour jete
  • – jalavahetuslaihüpe (spagaat)
  • – Erinevad käte liikumised. Näiteks:-pöörded-väänakud-lained-sirutused-tõstmised-surumised kaheksad-ringid-plaksud-löögid-vibutused-viimised-hood varieerides jõukasutust.jne.
  • – Erinevate sammude, hüplemiste ja hüpiste seeriad.

Näiteks:

  • -kõndimise ja jooksusammude variatsioonid
  • -erinevate tantsusammude (nt. valss, polka jm.) variatsioonid
  • -rahvatantsus kasutatavate hüpiste ja hüplemiste variatsioonid
  • – Akrobaatilised elemendid nagu tirel, tirelring, sild, sildring, rull ette või taha, turiseis, rinnalseis jne.
  • – Erinevad painduvus harjutused.
  • Näiteks: Ette -spagaat põrandal -tasakaal, kõrge jalg ees käe abiga või ilma, amplituud 180kraadi -sammhüpe amplituudiga 180kraadi Kõrvale-harkspagaat põrandal -tasakaal, kõrge jalg kõrval käe abiga või ilma, amplituud 180kraadi -harkspagaathüpe amplituudiga 180kraadi
  • Taha -keha painutus taha, minimaalne amplituud 80 kraadi. Taha painutusel peavad õlad jääma samale liinile ning painutus sooritada võrdselt mõlema poolega.
  • – Harjutused vahenditega nagu pall, rõngas, kurikad, lint ja hüpits ( hood, hooringid, visked, vahetused, sakid ja spiraalid, kaheksad, „veskid“, veeretamised, tiirutamised, manipulatsioonid).
  • – Osalemine vähemalt ühes võistluskavas ja esinemiskavas
  • – Videofilmide vaatamine, võistlustulemuste analüüs
  • – Võimlejate toitumine
  • – Külmetustest hoidumine

4. Juuniori ja meisterlikkuse klass Üldkehalises ettevalmistuses tervise tugevdamine, üldkehaliste võimete täiustamine põhisuunitlusega osavuse, koordinatsiooni, tasakaalu, kiiruse, painduvuse, kiirusliku jõu ja vastupidavuse arendamisele asetades rõhk loomupäraste omaduste eelisarendamisele. Erialanekehaline ettevalmistus on põhisuunitlusega põhikoormust kandvate lihasrühmade arendamine. Pikemaajalised ülevenitused, süvavenitused.

  • – Koreograafiline ettevalmistus
  • – Kõik võimalikud kehatöö harjutused, mis on õpitud eelnevates astmetes.
  • – Terviklikud lained ja hood kõikidesse suundadess
  • – Tasakaalud

A – raskus

  • – tasakaal ühel jalal, vaba jalg sirge või kõverdatud (ette, taha, kõrvale) reis 90´
  • – jalahoie 135´käe hoidega
  • – kehatöö element sooritatuna ühel jalal,vabajalg 45´
  • – tasakaal ühel põlvel, vabajalg 90´
  • – pööre 360´(mõlemad jalad võivad olla kõverdatud)
  • – “illusioon” amplituudiga alla 180´(käepuuteta)

B – raskus

  • – tasakaal ühel jalal, vaba jalg 135`(ette, taha, kõrvale)
  • – kehatöö element või seeria sooritatuna ühel jalal, vaba jalg 90´ NB! Ainult üks jalg võib olla kõverdatud
  • – pööre 720´(mõlemad jalad võivad olla kõverdatud)
  • – pööre 360´, vaba jalg 90´(kõverdatud või sirge) käehoidega või ilma
  • – kehatöö element 360´ pöördel
  • – “illusioon” amplituudiga 180´(käepuuteta)
  •  – Kõikvõimalikud hüpped ja hüplemised ( vt. noorteklassi) sooritatuna nii vasaku kui ka parema jala tõukega ning kahe jala tõukelt kas kehatööga või ilma.
  • – Mitmesugused kombinatsioonid koostatud nii samaliigilistest harjutustest kui ka eriliigilistest harjutustest ( nt. hüpe ja tasakaal)
  • – Harjutused vahendiga
  • – Osavõtt vähemalt kahest võistluskavast ja ühest esinemiskavast.

MEISTERLIKKUSE ASTE. Meisterlikkuse astme ehk tipptreeningu põhisuunitlus:

  • – Regulaarne võistlemine, võistluskogemuste omandamine ja tulemuste parandamine kõikidel tasanditel;
  • – Võimlemise tehnilise, taktikalise, psühholoogilise ja teoreetilise ettevalmistuse taseme täiustamine; erialase ettevalmistuse taseme täiustamine.
  • – Osalemine maailmakarikasarja võistlustel ning kandideerimine maailmameistrivõistlustele
  • – Kõikide eelnevate perioodide õpitud elementide eeskujulik sooritus ja tehnika täiustamine.
  • – Võistluste analüüs videomaterjalide põhjal

Üleminek ühest etapist teise toimub vastavalt vanusele ja õpilase individuaalsele arengule.

Võimlemiskooli koolitusluba (lae alla)

Võimlemiskooli põhikiri (lae alla)